V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
See kabalistlik päike näib silmade ees värisevat ja täidab
nõrgalt valgustatud kongi salapärase kiirgusega. See on jube, aga ka ilus.
Midagi Fausti kambri taolist avanes ka Jehani pilgu ees, kui ta oma pea uksepilu vahelt
sisse söandas pista. See oli samuti sünge ja ähmaselt valgustatud ruum. Ka siin oli suur
tugitool ja suur laud, sirkleid, retorte, laes rippuvaid loomade luukeresid, põrandal vedelev
gloobus, hobuse pealuid segamini klaaskuulidega, milles värises lehekuid, surnute pealuid
pärgamentlehtedel, mis
Olid kirjud joonistustest ja kirjatähtedest, suuri ülestikku pandud ja pärani avatud
käsikirju, ilma et keegi oleks hoolinud muserdatud pärgamendinurkadest -- ühesõnaga
254
igasugust teaduslikku tühja-tähja ning kõige selle tohuvaoohu peal tolmukord ja
ämblikuvõrgud. Kuid ,kuskil polnud näha kiirgavaist kirjatähtedest ringi ega doktorit, kes
ekstaasis oleks vaadelnud leegitsevat nägemust nagu kotkas päikest.
Ometi polnud kong tühi