Tõrje: 1. Kahjustatud taimed koos mullapalliga kõrvaldada 2. hoida sibulaid kuivas ruumis 3. Enne istutamist leotada juurealgmetega tulbisibulaid 10-15 minutit keltaani või karbofossi 0,3...0,4%-lises emulsioonis. 6 Varreingerjas Kahjustatud tulpide noored võsud kõverduvad ja keerduvad. lehepind muutub laineliseks, tekivad sõlmetaolised puhetised, mille ümber lehekude kolletub. Õiepungad on äbarikud, ühekülgsed ja kuivavad. Kahjustavad palja silmaga nähtamatud niitjad nematoodid. Kahjur levib ka nakatunud sibulatega ja mulla kaudu. Tõrje: 1. Ingerjast tabandunud taimed koos mullapalliga kõrvaldada ja põletada. 2. koristuse järel , samuti istutuse eel , nakkuskahtlased sibulad prakeerida. 3. tulbisibulad hoida enne istutamist 3-5 minutit 35-37°C-s vees. 4. Tulpe samal põllul mitte enne 4-5 aasta möödumist kasvatada. 5
väikesed kollased, oranžid või pruunid roosteseente eostekandjate padjandid. Tugevamate kahjustuste korral järgneb osaline või täielik lehtede kuivamine. Kuigi haigus pole ohtlik kahjustab ta puude kasvu ja nõrgestab neid. • Eestis esinevad järgmised leheroosted: kase-pigirooste, haava-pigirooste, pihlaka- näsarooste. LEHE-LAIKTÕVED • Haigus esineb lehtedele ilmuvate, enamasti pruunide, kollaste või mustjate täppide või laikudena. Laikude kohal sureb lehekude, mõnikord võib sellele järgneda aga ka terve lehe kuivamine. Haigus ei tekita enamasti suurt kahju, kui siis vaid noorematel puudel võib pidurdada kasvu. • Tõrjet teostatakse vaid massilise esinemise korral parkides, taimlates või puukoolides. Selleks koristatakse sügisel mahalangenud lehed ja põletatakse. Nooremate puude haigused Männi-pudetõbi • Männi okkad muutuvad sügissuvel roostepunakaks ja neil on märgata musti täppe ja ristitriipe.
annaabi.ee 
