OO lähenemine püüab esitada programmis esinevaid andmeid ja nendega teostatavaid tegevusi sarnastena meie igapäevases elus ettetulevatele objektidele, kusjuures objekte kujutatakse 'intelligentsetena'. Näiteks on meil objekt KALENDER. Küsides nüüd endalt, mida KALENDER teha OSKAB, leiamegi selle objektiga seotud tegevused: soovitud kalendrilehe näitamine ja lehekeeramine. Saite aru? Mitte kalendri VAATAMINE vaid NÄITAMINE, sest kalender ise ei vaata. Ja lehekeeramise laseme tal endal teha, seda võiks ta ju osata ;-) Järgnevalt aga suundume objektide maailma ning tutvume selles esinevate mõistete ja tõekspidamistega. Objekt, atribuut, meetod OO maailmas püütakse kõike, mille kohta kasutatakse nimisõna, tituleerida objektiks. Kui on tegemist asjaga, millel on mingisugused tunnused või omadused ning millega saab midagi teha või mis oskab ise midagi teha, siis on see kindlasti vaadeldav objektina. Objekti tunnuseid ja
nende andmetega teha saab. OO lähenemine püüab esitada programmis esinevaid andmeid ja nendega teostatavaid tegevusi sarnastena meie igapäevases elus ettetulevatele objektidele, kusjuures objekte kujutatakse 'intelligentsetena'. Näiteks on meil objekt KALENDER. Küsides nüüd endalt, mida KALENDER teha OSKAB, leiamegi selle objektiga seotud tegevused: soovitud kalendrilehe näitamine ja lehekeeramine. Saite aru? Mitte kalendri VAATAMINE vaid NÄITAMINE, sest kalender ise ei vaata. Ja lehekeeramise laseme tal endal teha, seda võiks ta ju osata ;-) Järgnevalt aga suundume objektide maailma ning tutvume selles esinevate mõistete ja tõekspidamistega. Objekt, atribuut, meetod OO maailmas püütakse kõike, mille kohta kasutatakse nimisõna, tituleerida objektiks. Kui on tegemist asjaga, millel on mingisugused tunnused või omadused ning millega saab midagi teha või mis oskab ise midagi teha, siis on see kindlasti vaadeldav objektina. Objekti tunnuseid ja omadusi nimetatakse
annaabi.ee 
