kergesti nimetatutega segamini. Väga mürgine ka kuivatatult. Mürgistusnähtudeks on esmalt kõrvetus ja kratsimistunne suus, millele järgneb peapööritus, naha muutumine kahvatuks, pulsi kiirenemine, oksendamine, kõhulahtisus, hingamise kiirenemine ja krambid. Kasvukoht: Mudas veekogude kallastel. Naistepuna Kirjeldus: Sügavajuureline püstpüsik, lehed vastakud, varred kahe kandiga, õied kahekaupa lehekaenlais. Vili on kuivanult pakatav kupar, milles on suur hulk seemneid. Suures koguses võib naistepuna põhjustada mürgistusi. Seejuures sageli avaldub mürk alles siis, kui heledale nahale paistab päikesevalgus. Seega muutub inimene või loom valguse suhtes ülitundlikuks. Õnnetumatel juhtudel võib naistepuna mürgistus viia ka krampide ja ajukahjustuseni. Kasvukoht: niitudel, puisniitudel, teeservades. Kokkuvõte
moodustavad arvukaid lisapungi. Tungib mullas väga sügavale. Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega viietised õied. Tupp lahklehine, kroon liitlehine. Tupplehed kileja ripsmelise servaga. Kroon lehterjas, viie tipmega, mis on sageli vähemärgatavad. Värvuselt valge või roosa, roodude kohal tumedam. Õie läbimõõt kuni 3,5 cm. Sigimiku alusel on oranzikaskollane nektaarium. Õied asuvad pikkadel raagudel lehekaenlais, üksikult või sagedamini 2¼3-kaupa (viimasel juhul on õieraag harunenud). Õieraol 2 kitsast kandelehte. Õitseb juunist septembrini. Putuktolmleja. Välimus Taim kasvab 0,5–1,5 meetri kõrguseks. Ta on väänduva roomava või roniva varrega taim. Lehed kinnituvad varrele vaheldumisi. 2–6 cm pikkused lihtlehed on terveservalised. Taime juured ulatuvad väga sügavale ja moodustavad harunenud võrgustiku. Juba
Lehed on 5-13 cm pikad ja 3-9,5 cm laiad. Sireli lehed on üsna paksud, nahkjad, pealmine pind harilikult tumeroheline, alumine heledam, paljas või noorelt peenekarvane. Pea- ja kõrvalrood on silmapaistvad, teise ja järgmiste astmete rood on vaevalt märgatavad. Lehtede värvus varieerub sõltuvalt sordist. Leherootsud on tugevad, harilikult paljad 2- 3,5 cm pikad. Lehed püsivad haljaina hilissügiseni. PUNGAD Pungad asetsevad lehekaenlais ühekaupa ja on vastakud. Nende alusel on 2 uinuvat punga. Võrse tipuosas on pungad suuremad. Ladvapungad teravmunajad, suuruselt ei ületa külgpungi. Külgpungad on terav- või tömpmunajad, enamasti võrsest pisut eemale hoiduvad. OKSAD 5 Vanemate okste ja harude koor hele-hallikas-pruun, kare, pikirõmeline, ribadena kestendav
annaabi.ee 
