Päev keskaegses linnas timukana
mölluks. Ma tõstsin oma mõõga ülesse ja siis hea jõuga virutasin pikki kaela talle
ning nii lõppes taas ühe naise elu. Pea kukkus maha ja oligi kõik. Nüütsks pole mul
enam nii raske tappa. Algul tundus võõras, aga nüüd on see töö nagu iga teine.
Edasi suundusin ma tänavaid üle vaatama kuna ma pidin hoolitsema ka
tänaval olevate surnud loomade ees. Täna ei leidnud ma sealt midagi erilist. Mingi
koera laip oli, aga see veel ei lehanud. Ma pistsin ta kotti ja toimetasin linnast välja.
Siis pöördusin ma kõrtsi kus mekkida natuke keelemärjukest. Nii siis ma läksin
kõrtsi kus oli mulle eraldi laud kus teised ei istunud, sest sellega oli seotud ebausk.
Minuga ei tohtinud eriti keegi suhelda. Mul oli selline eraku elu. Mulle see üsna
meeldis ja olen oma eluga rahul. Kõrtsis asi aetud pöördusin ma sepa poole kuna oli
vaja üht mõõka välja vahetada. Sinna jõudes ma andsin oma tellimuse sisse ja ta
annaabi.ee 
