Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad
3.4.1 ÜRO eraldumisplaan 1947
ÜRO, kellele meeleheitel Suurbritannia kogu probleemi üle andis, oli eraldumise poolt.
Selle taga peitus diplomaatiline vägivald, mida USA kasutas oma sionistidest
kaitsealuste eest seismisel. Kuigi paljud riigid ja ka mitmed Ühendriikide asjatundjad
olid selle plaani vastu, vaatas Valge Maja neist mööda. President Truman on möönnud,
et temal seisab juudi valijate surve. Sionistide jaoks oli eraldumise plaan saavutanud
legtiimsuse juba Balfouri deklaratsiooniga. (Chapman 1989, 60) Komisjoni ees seisis
probleem mille alusel kindlaks määrata tulevaste riikide piirid? Ainuke
üherahvuseline linn oli Tel Aviv, teistes linnades elasid araablased ja juudid kõrvuti.
Maa-asulad olid küll rahvuslikult ühtsed, aga paiknesid hajutatult kogu Palestiinas.
Lõpuks ei suudetudki kummalegi riigile kompaktset maa-ala eraldada. (Saks 2005, 51)
Palestiinast pidi araablastele jääma üks kolmandik, juutidele, kes moodustasid