Nimetu
teatud hulgal kuulekustahet, seejuures pole oluline, kas inimene allub vabatahtlikult või
pelgalt harjumusest. Veel lisab Weber, et majanduslik kasu pole tavaliselt domineerimise
mõjutusvahend ega eesmärk. Samas domineerimine suure hulga inimeste üle, näiteks mõnes
kollektiivis, toimub üldiselt harjumusest ning kuulekus on seejuures tihedalt seotud
materiaalsete huvide ja väärtustega. Teiseks tähtsaks osaks domineerimise juures on Weber
välja toonud legitiimsususu. Weber väidab, et iga domineerimine püüab esile kutsuda ja hoida
usku oma legitiimsusse. Vastavalt sellele, millist laadi legitiimsusele kaldutakse, on väga
erinev ka kuulekuse ja domineerimise tüüp.
Legitiimsel nõudlusel on kolm põhitüüpi. Nende legitiimsusnõuete kehtivus rajaneb
põhiliselt:
A) ratsionaalsetel alustel ehk legaalsel domineerimisel, mis baseerub valitseja ja
valitsetava vahelistel suhtel, kus valitseja võim on piiratud seadustega, mis kehtivad
annaabi.ee 
