hariduselule. Koole kui selliseid aga Edo perioodi alguses polnud. Valitseja tugines rohkem suulistele korraldustele ja selleks polnud kirjaoskust eriti vaja. Edo perioodi jooksul aga toimusid suured muutused. Kohalike võimude poolt organiseeritud koolid andsid samuraide lastele hariduse Hiina klassikute töödest, sest nende tundmist peeti kogu tarkuse raudavara tundmiseks. Neokonfutsiaanlike koolide kõrval olid paralleelselt ka Hiina filosoofilise suuna legismi õpetused, mis eitasid traditsioonilisi väärtusi ja rõhutasid seaduste ja ametnike rolli ühiskonnas. Legismi õpetajate tegevus põhjustas valitsuses rahulolematust ja 18. sajandi lõpus legismi koolid keelustati. Selle põhjuseks oli vajadus likvideerida rivaliteet hariduse valdkonnas ja reformida Razani koolkonna ideede alusel sogunaati, piirata ametnike omavoli. Praktiliselt kadus legismi õpetus areenilt. Edo perioodi põhiliseks kooli tüübiks oli daimyokool,
Sun Zi lahendas lineaarvõrrandisüsteemi täisarvudega. 3.saj. Võttis Liu Huei kasutusele kolmnurkade sarnasuse mõiste,samuti ka piirprotsessi mõiste. Yang Huei võttis kasutusele kümnendmurrud. Itaalia matemaatik M.Ricci tõlkis hiina keelde esimesed 6 osa Eukleidese "Elementidest". Filosoofia Alged ulatuvad I a-tuh. algusesse. Klassikaline ajajärk oli 5.-3.saj. kujunesid põhikoolkonnad. I filosoof pärimuste põhjal on Laozid. 4.-3.saj. tekkis legismi koolkond. Kirjandus Vanimad mälestised on mütoloogia pärimused ja rahvalaulud. Shijing sisaldab 11.-6.saj-st pärinevaid luuletekste. I a-tuh. Keskpaiku sugenes kirjavara. Kirjandus oli peamine aine riigiametisse ja õpetlaseseisusesse pääsemise eksamitel. Vanim osa koondatud 13 osast koosnevasse konfutsianismi kaanonisse. Budismi kaanon jaguneb kolmeks: muistseks õpetuseks(jing), reegliteks(lü) ja filosoofiaks(lun). Hiina müür
annaabi.ee 
