Soome kirjanduse ajalugu
Järgmised heksameetris eeposed on ,,Hanna" (1836) => R. helgeim luuletus, noore armastuse
ülistus. Annab pildi tolleaegse Soome kirikumõisa elust. Kolmas heksameetris eepos on
,,Jõuluõhtu", mis annab pildi mõisarahvast.
1837 akadeemiline ebaõnnestumine ja intriigid, suundub Porvoosse gümnaasiumiõpetajaks.
Porvoo perioodi teosed on kirjanduslikumad kui enne. Runebergi keskseimaks eeposeks
peetakse ,,Kuningas Fjalar", mis kasutab muinasskandinaavia legendistikku.
Kaasaja ja järelmaailma mälus on Runeberg ,,Lipnik Stali lugude" vestja ja isamaaline
luuletaja. ,,Lipnik Stali lood" => äratasid rahvustunnet ja ühendasid rahvast. Tõstsid
Runebergi rahvusluuletaja asendisse. Runebergi rahvuslikku tähtsust rõhutas see, et tema
teosed ilmusid samal ajal kui Lönnroti ,,Kalevala"
Rahvusfilosoof Snellmann
Snellmann rõhutas, et rahvusele oma kujutise näitamine ongi kirjanduse ülesanne. Suurem osa
annaabi.ee 
