Naljandid ja anekdoodid
Kui jätta mängust välja maailma
asjade teket ja päritolu seletava erifunktsiooniga liigid nagu müüt või muistend, siis võib laias
laastus öelda, et juttu, ta konflikti ja lõpplahendust kannab ikka mingi väärtus. Tegelane, kes seda
väärtust omab, pärib jutu lõpul see- või teistsuguse võidu, saab preemia, kes ei oma, saab kaotuse ja
karistuse osaliseks. Selle kandva väärtuse plaanis jagunevad rahvajutud kaheks: imemuinasjuttudes
ja legendilaadilistes muinasjuttudes on selleks selekteerivaks põhiväärtuseks voorus (vahe
moraalse hea/kurja vahel), loomamuinasjuttudes, juttudes rumalast kuradist ja naljandites on
selekteerivaks väärtuseks intellekt (vahe tarkuse/lolluse vahel), novellilaadilistes juttudes võivad
töötada mõlemad. Lisaks on juttudes olemas "mootor", määrav jõud, mis sündmusi põhjustab ja
konfliktidele lahendusi annab. Rahvajutte on tavatsetud liigitada ka selle järgi, kas neis toimub või