2. Materjal C40E(40) Tinglik voolavuspiir N/mm2 350 Tõmbetugevus N/mm2 565 Katkevenivus A% 17 Katkeahenemine Z% 45 Südamik Pind Kõvadus 180...190HB 50...56HRC Tabel 1.2 5. Materjali lõplik valik ja valmistustehnoloogia valik Otsustasin valida eelnimetatud materjalidest legeerterase 41Cr4(40X), kuna tal on lühem termotöötlemise protsess, suurem maksimaalne töö temperatuur ning kõvem südamik peale termotöötlust. Sõiduauto käigukasti hammasratta valmistustehnoloogia valik: o Ostetakse sisse silindriline toormaterjal (tala) diameetriga 150 mm o Toormaterjalist lõigatakse toorik suurusega 50 mm o Vertikaalpuuriga puuritakse tooriku tsentrisse ava diameetriga 25 mm o Hammasratta lihviga (gear grinding) lõigatakse toorikule hambad
3. elektrolüüsi 4. elekterräbuümbersulatust 4. (Points: 2.5) Kõige levinumaks terase tootmise meetodiks on 1. hapnikkonvertermeetod 2. elektriinduktsioonahjumeetod 3. martäänmeetod 4. elektrikaarahjumeetod 5. (Points: 2.5) Millise reaktsiooniga toimub väävli eraldumine terasest? 1. FeS + Mn MnS + Fe + Q 2. FeS + CaO CaS + FeO - Q 3. MnS + CaO CaS + MnO - Q 4. 2FeO + Si 2Fe + Si + Q 6. (Points: 2.5) Valandeis moodustub kahanemistühik 1. keevterase 2. legeerterase 3. süsinikterase 4. rahuliku terase puhul 7. (Points: 2.5) Kõige kvaliteetsem teras saadakse 1. hapnikkonvertereis 2. martäänmeetodil 3. elekterräbuümbersulatusel 4. elektriahjudes 8. (Points: 2.5) Kõige tootlikumaks terase saamise meetodiks on 1. martäänmeetod 2. bessemermeetod 3. elektrikaarmeetod 4. hapnikkonvertermeetod 9. (Points: 2.5) Süsinikusisaldus malmis on 1. 1,8% 2. 4,0% 3. 10% 4. 15% 10. (Points: 2.5) Malmi tootmisel kasutatav meetod on 1
C- kõverail. Joonisel on toodud C kõverale paigutatud jahtumiskõverad silindrilise detaili korral südamikus v s, pinnal- vp, ja poole raadiuse kaugusel pinnast v 0,5r. Sellistel jahtumiskiirustel tekib pinnakihis martensiitstruktuur, südamikus - perliiditaolised laguproduktid või beiniit, poole raadiuse kaugusel pinnast martensiit koos laguproduktidega. Kui C kõver nihkub paremale (näiteks legeerterase korral), läbikarastuvus suureneb, sest mida aeglasem laguneb austeniit, seda paremal asub C joon ja seda suurem austeniidiosa samal jahtumisel muutub martensiidiks. Austeniidi lagunemist tingivad järgmised tegurid: 1) Austeniidi koostis. Kõik elemendid, mis lahustuvad austeniidis (peale koobalti) aeglustavad austeniidi lagunemine, austeniidi koostise ebaühtlus vastupidi kiirendab seda. 2) Mittelahustavad osakesed (karbiidid, oksiidid jt
jahtudes ei karastu; 2) Martensiitterased, mille legeerelementide sisaldus on 5-6%, õhus jahtudes karastuvad; 3) Austeniit-ja ferriitterased, need on kõrglegeerterased, mille kuumutamisel ning jahutamisel struktuurimuutusi ei toimu Üldotstarbe järgi jagatakse legeerterased konstruktsiooni- ja tööriistaterasteks. LEGEERTERASTE TÄHISTUSSÜSTEEM Legeerteraseid tähistatakse nende keemilise koostise järgi. Vastavalt legeerterase otstarbele ja legeerivate elementide sisaldusele kasutatakse (EN 10027-1) kolme tähistusgruppi. 1) Legeerteraste, mille legeerivate elementide summaarne sisaldus on alla 5%, tähistamisel algab peasümbol süsiniku sisaldust näitava arvuga, st süsiniku sisaldus on näidatud sajakordselt suurendatult protsentides. Selle arvu järel on toodud kõigi legeerivate elementide sümbolid sisalduse (massi %-s) vähenemise
annaabi.ee 
