Keevitus
15. Metallide keevitatavus. Keevitatavuse kriteeriumid, külmpraod, kuumpraod, korduvkuumutuspraod ja
lamellpraod.
Füüsikalisest seisukohast lähtudes määravad metalli keevitatavuse sulamisalas toimuvad protsessid, mille tulemusena
moodustub keevisõmblus. Tehnoloogilisest seisukohast on keevitatavus metalli allumine konkreetsele keevitusviisile
ja -reziimile ja võime moodustada keevisliidet nõutavate omadustega.
Metallide tehnoloogiline keevitatavus sõltub keemilisest aktiivsusest, legeerimisastest, lisandite struktuurist ja
sisaldusest. Mida suurem metalli keemiline aktiivsus, seda kergemini ta reageerib ümbritseva keskkonnaga, mis
reeglina halvendab keevismetalli omadusi.
Vesinik- e. külmpraod tekkivad reeglina keevisõmbluse kõrval termomõju tsoonis keevitamise lõpetamise järel või 10-
48 tunni möödumisel pärast keevitamist. Vesinikpragusid terastes seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud
karastumispragudega ja õmbluse metalli sattunud vesiniku difusiooniga