Kontserdiarvestus
Kontsert oli jaotatud kaheks osaks, esimese osa mängis Aleksei Sokolov, teise Dmitri
Omelsak. Esimene teos, mida me kuulasime oli Giovanni Zamboni sonaat nr. 8 Arpeggio ja
Gigue. Algus oli väga aeglane ja sujuv, meeleolu oli rahulik. Motiiv kordus ja aeglustus
vahepeal. Mõtted olid kusagil kaugel. Gigue oli pisut lõbusam, kui eelmine. Meenutas
keskaegset muusikat, meloodia oli enam-vähem samasugune ning lõpu poole läks
vaiksemaks. Sellele järgnes Luigi Legani Fantaasia op. 19. Algab aeglaselt, mõne aja pärast
kostab tugev löök, siis jälle aeglustub. Meloodia muutub mänglevaks ning soravaks.
Kiiremaks muutub ta teose keskel. Pealkiri Fantaasia tundib väga õige olevat, kuna seoses
selle muusikaga meenusid ilusad hetked minevikust. Meloodia justkui lendab kõrgustesse aina
kiiremaks muutudes. Oli näha, et ka teised pealtvaatajad unistavad selle muusika saatel, kuna
paljudel olid silmad kinni ning naeratus suul