Prokuratuuri põhiseaduslik asend.
suunatud tegevusega ja võib tunduda, et prokuratuuri parlamentaarseks kontrolliks piisab lihtsalt prokurö-
ride seotusest seaduse ja õigusega ning vahetu suunamine ja kontroll parlamendi poolt ei ole vajalik. Seega
ei oleks vajalik ka ministri õigus anda prokuröridele täitmiseks kohustuslikke korraldusi.
Esiteks lükkab ülaltoodud väite ümber juba see, et vastavalt uutele kriminaalmenetluslikele põhimõtetele
ei lähtu prokurör oma otsuste juures enam ainult legaliteediprintsiibist, vaid ka oportuniteediprintsiibist ja
seega peab tõlgendama avaliku huvi mõistet. „Avalik huvi“ ei ole aga seaduslik mõiste selles mõttes, et
seda oleks ainuüksi seadusele ja õigusele suunatud käitumisega võimalik interpreteerida. Avaliku huvi
olemasolu või selle puudumine kindla teo juures on igakordne õiguspoliitiline otsus ja seda saab teha vaid
poliitilisele kontrollile allutatud eksekutiivvõim. Seetõttu ei ole seadustega seotus enam nii tugev ja on