Eesti keskaeg
Maarjamaa teema on selles samas kontekstis. Sedasi legitimeeris
paavst vallutuse. Maarjakultus vms polnud reaalselt siin sugugi suurem kui mujal. Maarjale pühendatud
alasid oli tohutult.
1220 Lihula retk. Sekkuvad rootslased – kunn Johan, piiskop Karl. Saarlased lõid tagasi.
1224 vallutati Riialaste poolt Tartu. Tehti rahu. Et lahendada Riia-Taani konflikti tuli paavstilt piiskop
Modena Wilhelmi legaat. Albert palus. Igatahes oli Wilhelmi tegevus Riia huvides.
1225 hoolimata legaadist oli konflikt Virumaal. Taanlastelt võeti sealne ala ära kuni tuleb rahu. Ala
valitsejaks sai kaplan Johannes. Too tegi 1227 Muhu linnuse retke ja seejärel Valjala ning siit lõppes ka
Henriku jutt.
1230 aastad: Johannese ala kadus juba 1227. Seejärel toimus vastuhakk, mis tõi kaasa Mõõgavendade
vallutuse kogu Taani ja piiskopi alale. Kogu taanlaste ala läks riialaste kätte.
Riialaste sidemed Saksaga: 1225 piiskop Hermann sai ürikud, millega said keisririigi markideks (läänideks).