Filmianalüüs filmist "Jane Austeni varjatud tunded"
naudib metsas jalutamist väga, sest muusika läheb üle õrnaks ja sujuvaks.
Kui Jane Tomi märkab muutub muusika trotsivaks ja sisse tulevad stakaatod. Sellest järeldan, et
Jane on noormehe peale pahane, kuna too oli tema kirjutist solvanud. Muusika läheb üle
humoorikamaks, kui Lefroy kukub oksade vahel tuuseldades ja hüüab Jane'i, kuid Jane eirab teda.
Pärast esimest balli filmis, kui Jane kirjutab ärritunult, samas ka huvitunult Lefroyst on muusika
kiire ja lõppeb järsult. Jane'i arvamus temast on veel halvem, sest noormees oli eelmine õhtu, ballil
tantsides, öelnud Jane'i kohta midagi, mis neidu hämmastas.
Kui Tom ja Austeni vend mängivad pesapalli on muusika võidukas, sest Tomil läheb mängus hästi
ja hiljem on sama ka Jane'iga.
Tom ja Jane armuvad ning muusika muutub sügavamaks, enam ei ole lõbus-pealiskaudne.
Ballile minnes on muusika kerge, samal ajal natuke sünge. Kõik on ootusärevil ballist. Või pigem