Dendroloogia
lepapuust valmistati ka mesitarude osi. Toiduvaestel aegadel segati leivataignasse peenestatud
lepakäbisid, et leiba ikka rohkem saaks. Rahvasuus on lepa isasurbade küllust seostatud hea
leivavilja aastaga, kui lepad kandsid palju käbisid, arvati tulevat nälja-aasta. Lapsed
maiustasid kevaditi lepamähaga koorealuse punaka kihiga, mida näriti kooritud okstelt ja
mis parkis närija käed, suu ja keele korralikult punakaks. Halli lepa seemned on talvetoiduks
urvalindudele, siisikestele, leevikestele, isasurvad ka laanepüüdele.
Lepavihtasid valmistati lammastele ja kitsedele talviseks lisasöödaks, noorte kuni 10
aastaste leppade tüvekoort ja alumiste okste võrseid koos lehtedega söövad lambad ja kitsed
meelsasti suvelgi. Lepakoort, pungi, võrseid ja lehti tarvitavad toiduks vähesel määral põdrad,
metskitsed ja koprad ning kuni sajakonna putukaliigi valmikud ja vastsed. Tavaliselt närivad