Palliatiivne ravi Palliatiivset ravi tuleneb ladina keelsest sõnast pallio, mille tähenduseks on kaitse, kaitsmine, käsitledes haiget kui tervikut. Eestikeeles puudub konkreetne vastse aga see on kombineeritud kokku toetavast ja leevendavast ravist. Antud ravi keskendub pikaajalise, kroonilise kuu, jätkuvat ravi, selle järgimist ning sümptomite kontrolli vajava elukorralduse muutumist põhjustava haigusega patsientide ning nende lähedaste toimetuleku toetamisele [ CITATION Reg20 l 1033 ]. Palliatiivne ravi koosneb neljast komponendist. Esimeseks komponendiks on füüsiliste kaebuste leevendamine, milleks võib olla valu, iiveldus, oksendamine, unetus, kõhukinnisus, kõhulahtisus
maantee. Maanteeameti portaal. 05.01.2007). 3.2. Metskits Metskitsed satuvad sagedamini õnnetustesse mai- ja juunikuus ning oktoobris, kellaajaliselt on ohtlikumad hommikune aeg, õhtupoolik ning hilisõhtu. 9 Joonis 6. Liiklusõnnetused kitsedega aasta lõikes (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Maanteeameti portaal. 05.01.2007). 4. ROHEVÕRGUSTIK Inimmõju leevendavast ökovõrgustikust maastikul hakati Eestis rääkima juba 1970ndail. Viimatine samm oli valitsuse 1999. aasta korraldus, mille alusel koostati terves riigis maakondade kaupa rohevõrgustiku teemaplaneeringud - kaartidele märgiti suuremad metsamassiivid, kaitsealad jms (rohevõrgustiku tuumalad) ning neid ühendavad nn rohekoridorid (Aitsam, 2008). Rohelise võrgustiku eesmärgiks on luua eeldused piirkonnale iseloomulike
annaabi.ee 
