Religioon õhtumaises kultuuris
opositsiooni teooria). Müütide kohta rohkem Armstrongi raamatus kohustuslikus
kirjanduses. Struktuuri poolest on müüdid taandatavad väga lihtsale raamistikule: esmalt
fokuseeritakse kuulaja tähelepanu mõnele kesksele eksitesiaalsele murele (nt maailma
loomine, kurjuse teke). Seejärel raamistatakse see probleem näivalt lepitamatute vastandite
paariks (nt kangelane ja koletis, jumalad ja inimesed, elu ja surm). Lõpuks lepitab need
vastandid viisil, mis aitab leevendaa inimlikku eksistentsiaalset ängi. Müütilise probleemi
lahendust peetakse kogemuslikuks. Sellest ei pruugita ratsionaalselt arugi saada, aga see
tekitab seesmiselt kogetud harmoonia(parem ajupoolkera kui vaikiv osa ajust).
Võib öelda, et müüt, rituaal ja religioosne kogemus moodustavad terviku, mille
komponentideks lahutamine on mõneti meelevaldne. Esmalt on eksistentsiaalne küsimus, siis
üha korduv, intensiivistuv rütmilise stimulatsiooni tsükkel ja lõpuks ekstaatiline, kogemuslik