Talurahva toidud
Ka usuti, et maha visatud leivatükk nutab
seitse aastat. Leivaga seotud toimingute puhul ei tohtinud soovida ,,jõudu", vaid ainult
,,jätku", et leiba ikka jätkuks. []
Aastavahetusega seotud rahvakalendritava. Perenaine pani öösi karbid laua peale
kummuli ja iga karbi alla pandi üks asi, nagu leiba, liha, mulda, pupesid, sõrmussid ja muid
sihukesi asju. Kui siis uueaasta hommuku tuli, aas perenaine pererahva üles õnne võtma,
igaüks võttis siis ühe karbi alt. Kellele siis leevaraasuke juhtus, see sai ikke see aasta süüa,
11
kellele mullatükk juhtus, see sureb see aasta ää. Pupe tähendas naesterahvale, et see suab see
oasta pulmi (kihlusi). []
Leiva tegemisel pesi perenaine käed hoolega puhtaks ja sidus rätiku pähe. Leiba ei
tohtinud sõtkuda palja peaga. Ahi köeti tavaliselt kuusehalgudega, mis põlesid kiiresti ning
ergu tulega. Leivad pandi ahju leivalabidaga. Enne leiva ahju panemist prooviti kuumust,