Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
teavet enda kohta ja/või õpetusi enda kohtlemiseks: Sääsk ütlenud: "Parm pask jaaniäini, mina
mees mihklipäini!"; Hobune ütelnud: "Ennem sõidan sõjateed kui saajateed" (viide
võiduajamistele pulmasõidul); Lammas ütelnud: "Sigigu silmapesijad, kadugu tutiniitjad!"; Täi
ütelnud: "Kurika all kuulan, pajas paisun, aga saunaleil on hingevõtja"; Paastukuu ütelnud
küünlakuule: "Oleks mina sinust olema, ma võtaks kõik põnnpead põrandale, naese käed leevaastja
ja koera küüsed künnisele, aga ma ei saa, mu teine silm jookseb vett"; Ahi olevat vanast ütelnu:
"Kui leivad välja võtad, siis viska tükk puid minu suu jahutuseks!"
Uurijad on korduvalt tähele pannud, et vanasõnad räägivad üksteisele vastu: mida ühes jaatavad ~
käsivad, seda teised eitavad ~ keelavad. Kuna folkloorne traditsioon on omamoodi reguleerimatu
vabaturg, siis ei panegi see väga imestma, kui sinna satub üsnagi mitmekesist kaupa, sh.
annaabi.ee 
