Eesti rahvuspargid
iseloomulikke loodus- ja pärandkultuurimaastikku. Soomaa pindala on 39 640 ha. Esimesed
kirjalikud teated siinsest asutusest pärinevad teadaolevalt 17. sajandist. Külad hakkasid
kasvama 19. sajandil ja külaelu õitseaeg oli 1920 - 1930-ndail aastail. Käesoleval ajal on
suuremad Riisa, Tipu ja Sandra küla (15-30 elanikku). Väga hinnatud rahvuspargis on
rippsillad ja pukksillad (Lisa 2 pilt 4). Praegusel ajal võib rippsildasid näha Sandra küla mail
Karuskosel ning Aesoos ja Leetval. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007)
5
Loodus
Soomaa pinnamood on enam vähem tasane, vaid lõunaosas kergelt lainjas. Pinnamood on
kujunenud mandrijää taandumisel liustikuservas ja Sakala kõrgustiku vahel. Hiljem nendes
nõgudes kujunesid veekogud, millest tuhandete aastate jooksul on arenenud paksu turbakihiga
sood. Iseloomulikkud Soomaale on ka aeglase vooluga jõed, mis peaaegu iga aasta ujutavad
annaabi.ee 
