METSAMULLATEADUS
tingitud optimaalsele vegetatsiooniperioodi stabiilsete niiskusoludele. Samal ajal on leetjate
muldade bioloogist aktiivstust piiravaks teguriks mõõdukas happesus, mis pärsib
bakteriaalset lagunemist. Seoses leetjate muldade lähtekivimite karbonaatsusega on nendel
moodustunud mulda sattuv varis aga tuha-ja kaltsiumirikas, mis soodustab selle intensiivset
muundumist ja soodsat humifikatsiooni kulgu [2 lk 33].
3.4 Leetjate muldade füüsikalised omadused
Lõimise järgi on leettjad mullad domineerivalt liivsavid, kuid esineb ka saviliivasid ning
saviliivasid liivsavidel. Ibe- ja füüsikalise savi sisalduselt on leetjate muldade profiil
vertikaalselt diferentseerunud. Suurim on ibe- ja füüsikalise savi sisaldus Bt-horisondi
ülemises osas. BC- ja C-horisondis on ibe ja füüsikalise savi osatähtsus väiksem kui B-
horisondis, võrreldes A- ja EB- horisondiga aga enamasti suurem. Nende huumushorisondi
annaabi.ee 
