alad rohkem Kuu poole kui Kuust kaugemal olev Maa külg(seal ka tõus). Suurimad tõusud on lehtrikuj.lahtedes(vähem ruumi, vesi ei mahu ära, üleujutus) RANNIKUDRannikutüübid: 1. Laugrannik- kuhjerannik- vee en. pole suur, ei vii setteid ära Vesi liigub lainetuses ringikuj., põrkudes vastu põhja viskub vesi rannale(laine murdub), kuhjab veepiirile rannavalli. Merre tagasi valgudes viib vesi osa setteid kaasa- kuhjab vee alla kõrgema leetseljaku e. rannabarri. 2. Maasäär- Vesi liigub püsivalt ühes suunas, kannab setteid rannas edasi. 3.Pankrannik- kulutusrannik, kuj- settekivimite paljandumisel. 4.Kulutus-kuhjerannik- 4.1Fjordrannik- tekib ookeani suubuvatesse liustikorgudesse, rannik väga tihedasti liigestatud nende suudmelahtedest e. fjordidest. 4.2- Skäärrannikud- piirk.-s, kus kaljuvoored on ranniku lähedal, ulatuvad osal. veest välja. (Stockh, Helsinki, Turu)4.3-Riasrannikud- piirk.-s, kus mäeahelikud ja nende vahelised
sajandil e.Kr teada esimesed savitellised. Hallastt 800 5000 e.Kr õlemineku aeg pronksajast rauaaega. Rauaaja esemetega on veel kõrvuti pronkesemed, relvad rauast ja muud esemed pronksist. 80% relvadest pronksi ja 20% rauast. Pronksmõõku tehti, et müüa Põhja Euroopasse, üks leitud Eestist Vajangu külast. Soomes ka üks taoline pronksmõõk, Lätis pole ning Leedus on varasem ja vähesemate kaunistustega. La Tene`i kultuur, mis saab oma nimetuse ühest Sveitsi järves asuva leetseljaku järgi, kust leiti uhkeid raudmõõku, odaotsi. Umbes 800 eset klaaspõhjaga paadist õngitsedes, u 100 neist mõõgad. Hiljem leiti veel paar tuhat eset. Sõlgi, münte (Makedoonia eeskujul). Asulaid ei leitud kuna need olid järvepealsed, puust tehtud platvormid. La Tene`i kultuuri asuala küllaltki suur, Sveits, Austria, osa Saksamaast, Prantsusmaa, tüüpilisi esemeid ka Briti saartel ja kaugemal ida pool. Kaitse funktioon + käsitöö ja
nagu mulle näis -- ei suutnud liikuda. Ja siis oli parv mu silmist kadunud, ei näinud paarikümne küünragi kaugusele. Hüppasin paati, ruttasin pärasse, haarasin aeru ja andsin tugeva tõuke. Kuid paat ei liikunud paigast. Olin rutuga jätnud paadi lahti päästmala. Tõusin ja katsusin sõlme lahti päästa, olin aga nii ärritatud ja mu käed värisesid nii, et vaevalt midagi sain teha. Niipea kui minema sain, ruttasin tulise kiirusega parvele järele, aina leetseljaku kõrval liikudes. See oli hea küll, nii kaua kui seljakut jätkus; kuid leede polnud kuutkümmend küünartki pikk ja niipea kui ma selle otsast möödusin, sattusin tihedasse valgesse uttu. Mul polnud enam aimugi, kuhu ma kihutasin. Parem mitte sõuda, mõtlesin, muidu lendad kaldasse või mõne leete vastu või kes teab kuhu. Istusin liikumat ult ja vesi kandis mind; aga kangesti erutav on sihukesel juhul istuda, käed süles. Huikasin ja kuulatasin
annaabi.ee 
