Leet mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Leetumine - happelises kk-s(okasmetsade all, liivadel). Happed reag org.või mineraalsete ainetega->soolad, uhutakse pinnaseveega sügavamatesse kihtidesse Lessiveerumine- mulla väikeste tahkete osakeste liitumine alumistesse horisontidesse Gleistumine-liigniiskes kk-s. oksüdeerumispr-i käigus ei saa elektrone võtte hapnikult, kasut ära fe(III)ühendid.Turvastumine-liigniiskes hapnikuvaeses kk-s taimed ei lagune Sooldumine-ariidse kl aladel, peavad olema vees lahustuvad kivimid.

Pedosfäär

0

Leetopiss – kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika „Jutustus möödunud aegadest“. Ristisõdade põhjused: *Võitlus lääne ja idakiriku vahel; *Euroopa feodaalid tahtsid maid; *Vaesed tahtsid paremat elu. 1095 – kutsus Clermont’i kirikukogus paavst kõiki kristlasi üles uskumatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. I Ristisõda 1096-1099. Lotringi hertsog Gottfried Bouillonist ja Toulouse’i krahv Raymond kutsusid kokku 40000 sõdalast.

Ristisõjad - spikker

0

Leetumine - okasmetsade liivmuldadel • Kamardumine- mõõdukas kliima, kus lähtekivimid mineraalide rikkad • Sooldumine- kõrbetes ja poolkõrbetes, kus aurumine ületab sademete hulga • Gleistumine- liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas 11. Mida nimetatakse mulla degradatsiooniks?

Pedosfäär ja atmosfäär

0

Leetrid - Piisknakkuse ja -Ennetav 3-4 päeva kestev palavik kokkupuutumise vaktsineerimine võib kaasneda ka köha, teel nohu ja silmapõletik tekib lööve, mis on alguses roosa, hiljem intensiivselt punetav põskede sisepinnale tekivad pruunikad laigud ehk Kopliki laigud

Molekulaargeneetika alused ja viirused

0

Leetunud liivmullad on huumusilluviaalsed ning kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked. Gleistunud leetunud saviliivmullad liivsavil on nagu gleistunud kahkjad mulladki ajutise ülavee mõju all, kuid sellest kõrgemal paiknevas kihis läbiuhutavad ja leetunud.

Mullastikukaardi analüüs

0

Leetrid - kontakt, piisk-palavik, köha, nohu, silmapõletik, lööve algab kõrvade tagant (alguses roosa) – vaktsineerimine, haige isoleerimine lastehalvatus (poliomüeliit) -kontakt, piisk-palavik, meningiit ja halvatussümptomid- vaktsineerimine

Bioloogia kordamine 2 - paljunemine

0

Leetumine – mulla mineraalosa lagunemine ja veega mullast väljauhtumine Gleistumine – tekib liigniiskuse ja vähese hapnikusisalduse korral Leostumine – vees lahustunud ainete väljauhtumine alumistesse kihtidesse

Muld (Esitlus)

0

Leetumine - E - see on mulla mineraal ossa lagunemine keemilise murenemise toimel orgaanilise aine laguproduktide poolt (fulvohapped lagundavad mulla mineraalosa v.a. kvarts). Protsessi tulem: muld vaesub Ca, Mg, Fe, K-st ja teistest elementidest.

Mineraloogia kontrolltöö

0

Leetumine - protsess,kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalneosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamel.(Mulla viljakus väheneb ning see on omane okasmetsale)

Geograafia mõisted - muld ja pinnamood

0

Leetjas - ja leostunud muld on üks Eesti parimaid põllu- ja metsamuldi, kuigi need on head põllul siis muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele.

Mullastikukaardi analüüs

0

Leetumine – protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul launeb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.

Geograafia riigieksami mõisted

0

Leetumine - orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, viljakus langeb, tekkivad lahustuvad ühendid uhutakse ära, parasvöötme leht- ja segametsades.

Muld

0

Leetrid on ka hea kandidaat elimineerimiseks – ainult inimestel, üks serotüüp, aga Aafrikas on raske vaktsineerida… spetsiifiline antiviirusravi puudub, võib ekspositsioonil vastuvõtlikule Ig-d manustada.

Viirused

0

Leetumine – orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks; viimased kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, mistõttu mullaviljakus langeb.

Pedosföör

0

Leetumine – protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale.

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

0

Leet - mõõdukalt väiksem, väetamist ja mullad koguaeg, talv läbiuhteline lupjamist külm, suvi jahe, Rohtlad Kontinentaalne Sademete Üle meetri (0), A, B, C Kamardumine Maailma

Riigieksami materjal

0

Leetumine - org aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks,need kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, viljakus langeb

Muld, Mulla teke

0

Leetrid on kergesti nakkav viirushaigus, mis levib piisknakkuse Algavad kõrvade tagant ning levivad esimesel päeval näole, teisel päeval kehale, kätele, DIAGNOOSIMINE teel.

Leetrid

0

Leetumine - Orgaanilise aine lagunemisel tekivad happed, mis lagundavad mulla mineraalosa vees lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete mõjul uhutakse mullast välja.

Pedosfäär

0

Leet - sademeid väiksem, lupjamist mullad mõõdukalt läbiuhtelin koguaeg, e talv külm, suvi jahe, Rohtlad Kontinentaal Sademete Üle (0), A, B, C Kamardumine Maailma

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

0

Leetrid on tõsine haigus, mille tüsistuseks Laps haigestub 10-15, maksimaalselt 21 päeva võib olla kopsu-, keskkõrva-, kõri-, aju-, pärast kokkupuudet haigega.

Leetrid

0

Leet - glei-liivmullad • Kestev liigniiskus • Huumushorisondis orgaanilise aine sialdus suur, kuid huumus väheväärtuslik • Valdavalt kasutusel metsamaana

Eesti loodusgeograafia konspekt

0

Leetmuldadena on karbonaadivaesel või sügavalt leostunud pinnakattesetetel kujunenud automorfseid muldi, mis profiili ulatuses ei sisalda karbonaate või sisaldavad neid

Kodukoha muld (referaat mullast)

0

Leetjad mullad on savisisalduse järgi diferentseerunud, suurim on see Bt-horisondi ülemises osas. Huumushorisondi lasuvustihedus on põllul ligikaudu 1,5 Mg m-3 kohta.

Liisoja ja Mäe talu mullastik

0

Leetjad mullad on kõrge produktiivsusega mullad, sest looduslike (metsa) muldade aastafütoproduktiivsus ulatub enamasti piiridesse 12-14 Mg ha-1 a-1. Nendel kasvavate

METSAMULLATEADUS

0

Leetumine - mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul, need kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, mistõttu mulla viljakus langeb.

Geograafia riigieksami mõisted

0

Leetumine - mulla mineraalosa lagunemine happelise mullavee mõjul lihtsamaiks lahustuvaiks ühendeiks, mille mullavee laskuv vool tekkekohalt sügavamale kannab.

Pedosfäär

0

Leetunud glei - GI, karbonaatsed glei- Gk´´´ või turvastunud mullad GhI, GkI, GII. Valdavalt veesettelised savid, harvemini moreense päritoluga raske liivsavi.

Metsabotaanika

0

Leetumine on protsesside kogum, mis põhjustas kõdu- ja kamarhorisondi all tuhkja horisondi, so leetmullale spetsiifilise horisondi, leethorisondi kujunemise.

Kodukoha muld (referaat mullast)

0

Leetumine - hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis viiakse veega mulla sügavamatesse kihtidesse- muld jääb vähemviljakaks.

Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

0

Leetjatel muldadel on ka mõned miinused – kohatine toitainete puudus, leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad, kohati võib Bt horisont olla tihenenud.

MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS

0

Leetumine – leetumise puhul laguneb mulla mineraalosa happeliste huumusainete mõjul lahustuvaiks ühendeiks, mis laskuva veevooluga mullast eemalduvad.

Metsabotaanika

0

Leetumine - orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, laguproduktid uhutakse sügavamale.

Pedosfäär

0

Leetumine – mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, mille laskuv mullavesi ära kannab – tekib leet- ehk väljauhtehorisont.

Pedosfäär

0

Leetumise – toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist Kliima diagrammid Okasmetsade Liigid

Okasmets

0

Leetrid on kõrge nakkavusega piisknakkusena leviv viirushaigus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena nahal.

Viirushaigused esitlus

0

Leetjad mullad on peamiselt levinud Pandivere kõrgustikul kollakashalli moreeni puhul ning punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaal ja Tartumaal.

MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS

0

Leetunud gleimuld – LkG. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, ülaosas valdavalt kerge lõimisega, happelised ja alaliselt liigniisked mullad.

Mullateaduse eksam

0

Leetjad mullad on automorfsed karbonaatsel ähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb nõrgalt väljakujuneneud eluviaalne horisont.

METSAMULLATEADUS

0

Leetrid on üks viiest klassikalisest lapseea lööbest (punetised, roseola, viies haigus ja tuulerõuged). Inaktiveerub kergelt kuivas,

Viirused

0

Leetse - Lepikul veetis kunstnik oma noorpõlve suved, kus käis vanaisaga koos merel, seal valmisid ka mitmed Triigi rannikuvaated.

Kuldne kolmik

0

Leetumine - org. ainete kogunemisel tekkivate hapete mõjul kantakse mullas olevad ühendid veetoimel ära. mulla viljakus langeb.

Pedosfäär

0

Leetumine – toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekib väljauhtehorisont.

Pedosfääri mõisted

0

Leetumine - eluviaalne mtp, primaarsed ja sekundaarsed mineraalid lagundatakse fulvohapete ja humiinainete mõjul lihtaineks.

Eesti mullastiku konspekt

0

Leethiir – taimede rohelised oksad, seemned, juurikad, seened, putukad Soo-uruhiir – taimne toit, põhiliselt seemned

Eesti närilised

0

Leetumine – orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks.

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

0

Leetumiseks nimetatakse protsessi, kus mulla mineraalosa huumusainete mõjul laguneb ja toitained kantakse mullast välja

Muld, taimkate, loomastik ja looduskaitse Eestis (9.klass)

0

Leethorisont on vaene saviosakestest, kergesti lagunevatest mineraalidest ja enamikust toiteelementidest. Väljauhteline.

Ploomipuude istandiku rajamine

0

Leetumine - mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega.

Mullateaduse eksam

0

Leetrid on kõrge piisknakkusena leviv viirushaigus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning lööbena nahal.

Referaat: Vaktsineerimine

0

Leetjad mullad - Karbonaatsel lahtekivimil kujunenud mullad, keemine sügavamal kui 60 cm. Profiilis eluviaalne horisont.

Mullakaardi analüüs

0

Leetmullad on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale uhutud, iseloomulik okasmetsadele.

Uurimustöö Canada

0

Leetumine - orgaanilise aine lagunemisel tekivate hapete mõjul laguneb mulla menaarlosa lahustavateks ühenditeks.

Laamade liikumised ja nendega seonduv

0

Leetunud e. leetjad kamar-karbonaatmullad (K1) – moodustuvad kamardumise ja lessiveerumise protsessi tulemusel.

Taimekasvatus

0

Leetumine on mulla kujunemisprotsess mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale.

Rohtlad

0

Leetumine – mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul langeb mulla viljakus.

Geograafia mõisted 1. periood

0

Leetrid on väha nakkuslik viirushaigus, mis esineb kogu maailmas ning millesse haigestuvad peamiselt lapsed.

Viirused ehk keemiliste ainete kogum

0

Leetumine – happelises kk-s toimuv mulla protsess, kus toitained liiguvad sügavamatesse kihtidesse(L-Est)

Muld. Mulla kujunemine

0

Leetrid on käesolevalgi sajandil mitmetes Euroopa riikides põhjustanud vaktsineerimata laste surmasid.

Vaktsineerimine

0

Leetumisel on terve rida etappe, kuid järk järgult selle käigus muutub muld järjest happelisemaks.

Mullateaduste eksami kordamise materjal

0

Leetrid on lööbe ja palavikuga kulgev ning väga nakkav leetriviiruse poolt põhjustatud haigus.

Viirushaiguste levik

0

Leetjad mullad on hästi õhustatud, eriti aga ülemises osas ning seal domineerivad hapendustingimused.

METSAMULLATEADUS

0

Leet - ja mustmulla ühe erinevuse nimetamine andis 1 punkti ja selle põhjendamine 1 punkti.

GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMI TULEMUSED 2011

0

Leetjas muld on mitmesuguse karbonaatsusega moreenidel saviosakeste ümberpaigutumisel tekkinud muld.

Mullastikukaardi analüüs

0

Leetumine - liigse vee poolt huumus ja mineraalse materjali uhtumine mulla alumistesse kihtidesse.

Litosfäär

0

Leetjad mullad on rohkem levinud Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal.

Mullastikukaardi analüüs

0

Leethiire elupaigad on tihedalt seotud metsaga, ta asustab tihti suurt ja paksu metsa ning isegi soometsi.

Puisniitude loomastik

0

Leetumine - hapseliste huumusainete poolt mulla mineraalosa lagundamine lahustuvateks ainteks.

4. KONTROLLTÖÖ - pedosfäär

0

Leetumine on mullatekke Fulvaatse huumuse korral muld vaesub maksimaalseid saake Eesti oludes.

Kritsiine linnaosa ajaloost

0

Leethorisondi all on neil tavaliselt mitmekihiline raud- (või huumus) illuviaalne sisseuhtehorisont.

Leedemullad

0

Leet - ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitaineterikas sisseuhtehorisont.

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

0

Leetunud muld - harilikult lubjavaesel lähtekivimil tekkinud kuiv või parasniiske muld.

Geograafia mõisted

0

Leetumine – mineraalosa lahustumine happelises keskkonnad ja ärakanne sügavamale

Pedosfäär

0

Leetrite - mumpsi-punetiste vaktsiiniga, korduvvaktsineeritakse 13 aasta vanuses.

Vaktsineerimine

0

Leet - gleimuldadest või vähetoiteliste veekogude pinnalt kinnikasvamisel.

Mullad, muldade erinevus ja koostis

0

Leetumine on iseloomulik parasvöötme sademeterikastele okasmetsapiirkondadele.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

0

Leetumine - Protsess, kus bioproduktsioon langeb või mets võib isegi hävida.

Geograafia - muld

0

Leetumine - okasmetsa aladel ja mitte karbonaatse lähtekivimiga aladel Eestis.

Muld

0

Leetjad mullad on väga produktiivsed ja need sobivad kõigile põllukultuuridele.

MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS

0

Leet - e. väljauhtekiht ( hele, sest toitained on uhutud sügavamale.

Eesti muldkate

0

Leetopsid - kroonika laadsed kirjutised. Tuntuim“lugu igori sõjaretkest.

Vene kirjandusloo perioodid

0

Leetjad põllumullad on oma reaktsioonilt (pHKCL 5,8-6,1) taimekasvatuseks sobivad.

METSAMULLATEADUS

0

Leetjaid liivsavimullad on viljakad [5]. Et soomuldi kasutada, tuleb neid kuivendada.

JÕGEVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS

0

Leetumine on siin arenenud nõrgalt, kuid samuti on kamardumine nõrk.

Kodukoha muld (referaat mullast)

0

Leetjad mullad – sobivad samuti kõikide põllukultuuride kasvatamiseks.

MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS

0

Leetrid on lööbe ja palavikuga kulgev ning väga nakkav haigus.

Vaktsineerimine

0

Leetjad mullad on head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamseks.

METSAMULLATEADUS

0

Leetmuld – keerulise ehitusega, vaene saviosakeste

Muldade liigid, tähtsus ja mõisted

0

Leetrite - mumpsi-punetiste liitvaktsiin (MMR).

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

0

Leetumine on iseloomulik kuiva kliimaga aladele.

Pedosfäär. Konspekt+ülesanded

0

Leetumine on negatiivne pigem, sest happeline.

Eesti loodusgeograafia konspekt

0

Leet - gleimuldadel kasvavad männikud.

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

0

Leetjad mullad - Sobivad kõikidele kultuuridele.

Mullakaardi analüüs

0

Leetjad mullad on enamasti kasutusel põllumaana.

METSAMULLATEADUS

0

Leetumine – on iseloomulik okasmetsadele.

Geograafia mõisted.

0

Leetrite tekitajaks on ülinakkav paramüksoviirus.

Pediaatria

-1

Leetjas muld on neutraalne või happeline üksnes profiili ülaosas, ta on alustega küllastunud, hea veehoide (kuni 200 mm) ja produktsioonivõimega (kuni 20 t/ha), huumusesisaldusega 2,5–4%, huumus on täiuslik ja aktiivne.

Mullakaardi analüüs

-1

Leetjas gleimuld – GI. Toorhuumusliku horisondi all esineb lessiveerunud gleistunud horisont, mille alla tekib saviakumulatiivne BtG horisont.

Mullateaduse eksam

-2

Leetseljak - madal ja lauge, pikliku kujuga liivavall jões (ülaosa madalveega veest väljas) või rannalähedases meres (rannajoonega enam-vähem rööbiti).

Hüdrosfäär

-2

Leetseljak - setete kuhjad kalda ääres vees, kaarekujulised

Hüdrosfääri konspekt