Kristiina Ehini luulekogu
Hinge ehk inimesearengu järkudel on tõuse ja mõõnu. Luulekogu ülesehitus on nagu
vaikselt täiustuv, elujõulisemaks ja tugevamaks muutuv hing. Arenemine algab nooruse
tahtest ja soovist avastada uusi paiku. Luulekogu esimesed tekstid kirjeldavad arengu etapis
oleva noore pingutusi ja tahet end välja kujunenud persoonidele tõestada ning kõige
sügvamaid soove teostada. K.Ehini sõnad "Seesamimaiguline noorus / nööripidi kaelas / .../
kadestad vanaemade leerivalgeid kleite" luuletuses "Seesamimaiguline noorus" tekitasid
vaate, et nooruse eaga kaasnevaid mõtteid pole võimalik vältida. Nooruses arenetakse
suhtlusringkonnaga suhtlemise vahendusel. Noorena tuleb proovida erinevaid ja uudseid
tegevusi.
Kristiina Ehin kirjutab saatusest ja piiratletud otsustest luuletuses "Jüriöö sõnum",
et"Olen saatuse saadik / õnnetu pealtnägija / kes peab oma kirja külge kinnitama / oma
vendade surmakarjed"