EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990
9
4. KIRIK
1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul võeti Moskvas vastu mitu
kõrgetasemelist parteilist otsust, millega kohustati vabariiklikke parteiorganisatsioone
rakendama mitmekesiseid meetmeid ateistliku propaganda tõhustamiseks ja religiooni
väljajuurimiseks. Ristimine, leeritamiste ja laulatuste arv langes järsult, kirikumaksu
maksjate arv kuivas kokku. Leeritamise väljatõrjumiseks loodi noorte suvepäevade
traditsioon, mida rahvas hakkas pilkavalt võsaleeriks hüüdma. Võsaleer aitas küll
lagundada leeritamiskommet, ent ei kujunenud ka ise rahvaomaseks. Kiriklike
surnuaiapühade kõrvaletõrjumiseks leiutati ilmalikud surnuaiapühad ja nende pidamise
komme juurdus tõepoolest. Kirikud jäid tavalistel pühapäevadel külastama peamiselt
vanemad naised. Erandiks olid jõuluõhtud, vähemal määral lihavõttepühad. Jõulud püüti