SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
Toetutakse eelkõige Karlepi (2003) „Kõnearenduse“ materjalidele, kuid arvestati ka teiste autorite
(Swanson jt, 2005; McKeough jt, 2005) kogemusi. NBLI metoodikas kasutatakse 7-8 aastaste laste
sidusa kõne arendamisel spontaanses kõnes lapse jaoks probleemseid lausemalle, mille eesmärk on
pakkuda lapsele intensiivset kokkupuudet ja võimalust moodustada tema jaoks probleemset lause-
malli. Sama põhimõtet järgitakse ka antud metoodikas. Tekstid on koostatud lähtuvalt lapse prob-
leemsetest valdkondadest (lapse jaoks on probleemne põimlausete, rindlausete, vabade laienditega
lihtlausete kasutamine iseseisval jutustamisel).
Mitmed autorid on rõhutanud, et õppetegevused oleksid lapsele jõukohased ning toimuks
raskusastme järk-järguline tõus (Traumann, 2009; Karlep, 1998, 2003). Käesoleva töö õppetege-
vuse planeerimisel lähtutatakse süsteemsuse ja etapiviisilisuse põhimõtetest. Arvestatakse, et iga
annaabi.ee 
