heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonist. autotroof organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained ise sünteesida kehavälise energiaallika kaasabil. Floeemirakud transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid Floeem ehk niineosa taime juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi produktid (glükoos). Ksüleemirakud transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Ksüleem ehk puiduosa taime juhtkude, mille peaülesandeks on vee transport kogu taime ulatuses. Taimede toitumine Taimed saavad vajalikud mineraalained õhust ja vee kaudu mullast. Elusaine peamise osa moodustavad 6 elementi C, H, N, O, P ja S. Süsinik pärineb süsihappegaasist, mis siseneb taime õhulõhede kaudu. Vesinik pärineb põhiliselt veest.
Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid Kambium- juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht, mille tulemusel on võimalik varte ja juurte jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest- trahheedest. Ksüleemirakud- transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kude- on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime organi osa. Leherood- lehes olev tihe juhtkimpude võrgustik(lehe tugiorgan) Põhikude e. parenhüüm- asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline Püsikoed e. diferentseerunud koed- kõik spetsialiseerunud koed Sõelaplaat- e. kokkupuutekoht sõeltorude vahel Tipmine meristeem- meristeem, mis asub pungades ning varte ja juurte kasvukuhikutes.
annaabi.ee 
