1 2. Teadusliku meetodi p6hietapid. 1 .13 Proble r8 semalt nimetatakse =eotud probleemile vastuse leidmisega. Ka iga- saab jdrgnevalt s6nastada htipoteesi. Teaduslik dlasd oma uurimis- adevases elus tileskerkivaid keerulisemaid krisi- hiipotees on oletatav vastus piistitatud prob- rks meetodiks. Selle musi on enamasti vbimalik lahendada teadus- leemile. Seejuures on oluline, et htipotees arves- [deni. Teaduslikeks iiku meetodiga. Teadlaste probleemiasetus taks juba eelnevalt teadaolevaid fakte. Igapzie- ;eid teadmisi, mis on tugineb aga oma teadusharu kaasaegsetele vases elus ettetulevate probleemide suhtes teh- frud korduvat kinni- seisukohtadele - s.o. teaduslikele faktidele. tavad oletused ei ole seetSttu teaduslikud
Inimkond otsib individuaalsust ja personaalsust, mistõttu tuleb inimeste soovide teada saamiseks ja nõudlusele täpseks vastamiseks muuta ka teenuse disainimise tehnikad taas heuristikapõhisteks, nagu näha jooniselt 4. (Martin 2004) Amit Pateli (2011) järgi on uueks suunaks heuristika ehk reeglite, näpunäidete või juhiste kogum, mis aitab leida sobivad lahendused läbi võimaluste organiseeritud uurimise. Inimesed hakkasid heuristikat arendama, et leida igale küsimusele või prob- leemile efektiivseim lahend. Selle tõttu leiutati näiteks kunstis arvamuslikult ,,õige" joonistamistehnika, mida nimetatakse perspektiiviks. Perspektiivi eesmärgiks on tekitada silmale tunne, nagu vaataks paberil kolme-, mitte kahemõõtmelist dimensiooni. See joonistusstiil on kokkuleppeline ja puudub teaduslik tõestus selle ainuõigsuse kohta. Muusikas toimitakse samamoodi õpitakse akordid selgeks ja luuakse tuttavaid laulu- tüüpe nagu ballaadid, rahvalaulud või bluus
annaabi.ee 
