Mees-kes teadis ussisõnu
ehitasid endale onni ja tegid üles lõkke
- kui Leemet oli läinud uusi puid lõkke jaoks tooma, sai talle selgeks, et nad pole saarel üksi,
tuli välja, et seal elas tema „surnud“ vanaisa, ema Linda ja onu Vootele isa, kellel olevat kõik
jäsemed otsast lõigatud ja merre visatud, jalgu tal tõesti polnud, see oli tema saar, Leemet
jutustas vanaisale juhtunust, vanaisa ütles selle peale, et mees ei põgene, uuris, kas Leemetilgi
mürgihambaid on
- selgus, et vanaisa olid päästnud hülged ja mitmed raudmehed, kes saarele maabunud olid, oli
vanaisa hukanud ja tükeldanud, et nende luudest endale tiibu ehitada ja kord saarelt põgeneda,
Leemet imetles oma vanaisa kui tõelist muistset inimest, täis võitlushimu ja rammu, nad
läksid koos lõkke äärde jänest sööma, mis oli Hiie küpsetamisel vahepeal valmis saanud
22.
annaabi.ee 
