Maa kui süsteem
Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti
peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad
liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi.
Basalt
Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline tardkivim.
Basalt koosneb põhiliselt plagioklassist, pürokseenist, raud- ja titaanoksiididest ning
oliviinist. Ränioksiidisisaldus 45...52%, leelisoksiide alla 5% (massiprotsent).
Basaldist koosneb suurem osa ookeanide põhjast (ookeaniline maakoor), samuti
moodustab basalt suuri laavavoole maismaal. Basalt on levinuim kivim maakoore
ülaosas.
Graniit
Tardkivim, tekkinud magma kristalliseerumisel. Graniit on hall, roosakas või punakas
jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist
ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja