· tihedus 5.35 Mg/m3 · moodustab madala sulamistemperatuuriga sulameid · üks kõige hinnatavamaid pooljuhte 4 KEEMILISED OMADUSED Keemilistelt omadustelt sarnaneb germaanium räni ja tinaga. · madalal temperatuuril keemiliselt inertne, püsiv õhu , vee, O 2, HCl ja H2SO4 suhtes · reageerib aeglaselt HNO3 ja kuningveega, moodustades dioksiidi (GeO2) või hüdraatunud dioksiidi · leelislahustega reageerib aeglaselt (H2O2 juuresolekul kiiresti), tekivad hüdroksogermanaadid Temperatuuril üle 700 kraadi germaanium : · oksüdeerub õhus, tekib GeO2. Germaaniumdioksiid reageerib leelistega - Geo2+ 2NaOH + 2H2O = Na2 (Ge (OH)6 ) · Väävliga tekivad sulfiidid GeS või GeS2 (1000-1200 kraadi juures) · Seleeniga tekib seleniid GeSe madalamal temperatuuril (500 kraadi). Ge + Se = GeSe · Halogeenidega tekivad mitmesugused halogeniidid
selle järjenumber on 78 ning aatommass 195.08. Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja radioaktiivsest isotoobist. Plaatina on hõbevalge plastne hästi töödeldav raskemetall. Omadustelt on plaatina plaatinametall ja sellisena väärismetall. Tema tihedus normaaltingimustel on 21,1 g/cm³ ja tema sulamistemperatuur 1768 Celsiuse kraadi. See metall on keemiliselt väheaktiivne, õhus püsiv ning ei reageeri hapetega ega leelislahustega, toatemperatuuril reageerib aeglaselt broomiga, kuningveega moodustab heksaklorophappe H 2 PtCl6 . Kõrgematel temperatuuridel ( üle 400 500 °C ) reageerib halogeenide ja teiste mittemetallidega näiteks fosfori, väävli ja süsinikuga. (Ülo Kaevats, Toomas Varrak, 1994, lk 340) Plaatina on soojust ja elektrit hästi juhtiv, suure tiheduse ja kõrge sulamispunktiga metall. Ta on väga püsiv atmosfääri ja hapete mõjutusele.
Teda saadakse lämmastik(II)oksiidi reageerimisel hapnikuga või vase reageerimisel kontsentreeritud lämmastikhappega // Cu + konts. 4HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O NO2 on tugev oksüdeerija, kus võivad põleda paljud ained. Veega reageerimisel moodustab ta kaks hapet lämmastikhappe ja lämmastikushappe: // 2NO2 + H2O HNO3 + HNO2 Kuna lämmastikushape ei ole püsiv, kulgeb reaktsioon järgmiselt:3NO2 + H2O NO + 2HNO3 Lisaks võib NO2 reageerida ka leelislahustega: // 2NO2 + 2NaOH NaNO3 + NaNO2 + H2O Lämmastikdioksiidis põlevad intensiivselt süsinik, väävel ja fosfor. Atmosfääris omab ta tähtsust väävliühendite oksüdeerimisel väävelhappeks, kuna on selle reaktsiooni katalüsaator ja seega osaline happevihmade tekkes. NO2 kahjustab ka osoonikihti. Vähesel määral tekib kõikide kütuste põletamisel. Inimesele on ta mürgine, sest kahjustab vere hemoglobiini. HNO3 lämmastikhape Lämmastikhape on üks tähtsamaid lämmastikuühendeid
N20 dilämmastikoksiid on värvusetu,lõhnatu, narkootilise toimega, külmas vees lahustuv gass, mida saadakse ammooniumnitraadi kuumutamisel: NH4NO3N2O+2H2O. NO lämmastikmonooksiid saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel: NH4+5O24NO+6H2O; N2+O22NO. Värvusetu, mürgine gaas. Osaleb osoonikihi hävitamisel, laboratoorselt saadakse nitrite pehmel redutseerimisel, oksüdeerub õhus NO2-ks. Lämmastikoksiid NO2 reageerib veega ja leelislahustega, mürgine ja lämmatav pruunika värvusega gaas, tugev oksüdeerija. Tahkes faasis esineb ainult dimeerina (N2O4). Väävel, fosfor, süsi ja paljud orgaanilised ühendid põlevad NO2-ks. Lämmastik (III)oksiid N2O3 4NON2O+N2O3. Vt struktuurid lk 424 37. Võrrelge lämmastikushappe ja lämmastikhappe omadusi, lähtudes lämmastiku oksüdatsiooniastmetest. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. Iseloomustage neile vastavaid
annaabi.ee 
