elavhõbeamiidkloriidi ja musta metalse elavhõbeda eraldumise tõttu: Hg2Cl2 + 2 NH3· H2O → NH2HgCl↓ + Hg↓ + NH4Cl + 2 H2O mustjashallikas must Katse 2 Cd2+-, Ni2+-, Co2+-, Fe3+- ja NH4+-ioone sisaldava lahuse analüüs NH4+ määramine alglahusest Kuna analüüsi käigus lisatakse analüüsitavale lahusele sageli ammooniumi ühendeid juurde, toimub NH4+-ioonide tõestamine alati alglahusest või tahkest ainest. Leeliselisest lahusest eraldub soojendamisel NH3, mida saab teha kindlaks järgmistel meetoditel: 1) lõhna järgi, 2) indikaatorpaberiga – märga punast lakmuspaberit hoitakse eralduvates aurudes, NH 3 toimel värvub lakmuspaber siniseks, 3) Nessleri reaktiiviga K2[HgI4] + KOH – eralduva NH3 reageerimisel Nessleri reaktiiviga tekib pruun [NH2Hg2O]I sade. Analüüs: võtta katseklaasi 5-10 tilka analüüsitavat lahust, lisada konts. NaOH lahust kuni
muutunud. Miks pH taset testida? Sobiva pH-taseme säilitamine on kõikide veeorganismidele eluliselt tähtis. Järske pH-taseme kõikumisi tuleks vältida. Kõige parem pH-tase mereveekalade jaoks on 8,2. Kui lisaaineid ei lisata regulaarselt, võib mereveeakvaariumides, kus elavad selgrootud, kaltsiumkarbonaatide tarbimine viia pH-taseme languseni. Indikaatoritena toimivad karbonaatkaredus ja pH- tasemed. See test võimaldab teada saada pH-taset, mis on vajalik leeliselisest veest pärit kalade, näiteks Malawi järe kalade, pidamiseks. Soovitame pH-taset, mille väärtuseks on 8,0 8,5 Täpsema teabe saamiseks uurige erialast kirjandust. Märkus Nitraatide kõrge tase mage- ja mereveeakvaariumides vähendab pH-taset. Et nitraatide tase püsiks võimalikult madalana, tuleb vastavaid toiminguid teha, näiteks vahetada regulaarselt osa akvaariumiveest 12 Juhend: 1
hulka 6 (vanusega 108-172) proovi. Kõrgesoost võetud proovide hulgas on valdav enamus alla saja aastased puud, tänu millele ka tõenäoliselt joonistub leeliselise saaste periood tunduvalt paremini välja. Kahte vanusegruppi omavahel võrreldes tuleb selgelt välja, et nooremate puude puhul joonistub leeliselise saaste mõju oluliselt paremini välja kui vanematel, kus see on pea olematu (vaata ka Joonis 13). Nooremate puude puhul on leeliselisest saastest tulenev juurdekasvu suurenemine olnud umbes 1963-1988 aastatel ning vanemate puude puhul umbes 1968-1982 aastatel. Peale leeliselise saaste põhjustatud juurdekasvu suurenemise perioodi on juurdekasv vähenenud tänaseni. 2,5 2 1,5 mm 1 0,5 0 1909 1915 1921 1837 1843 1849 1855 1861 1867 1873 1879 1885
annaabi.ee 
