Eesti rahvakunst ja käsitöö
· Lehtpuudest kasutati enim kaske (naiste käsitööriistad, veovahendite osad, piibud, viisud),
haavapuud (nõud).
· Pärnapuu koorealusest kihist ehk niinest tehti nöörid, köied.
· Puukoort kasutati korvide, leivamärsside, karpide tegemiseks.
· Väga olulised olid õhukesest lauast painutatud karbid, vakad, sõelad, külvinõud.
NAHK töödeldi 19. sajandi lõpuni kodus, õpiti töötlema keemiliselt.
· Keemiline töötlemine käis uriini ja puutuha leelidega või lubjalahusega.
· Lambanahast tehti peamiselt kasukad, veisenahast pastlad.
· Hobuse veovarustusse kuuluvad esemed tehti toornahast ja töödeldi tökati või rasvaga.
SEPATÖÖ igas külas oli oma sepp, sepatöö hulka kuulusid tööriistad, uksehinged,
hobuserauanaelad, suuremad naelad tegi sepp, kirstude lukuplaadid.
· Sepp oli enamasti küla kõige lugupeetum mees. Tema järgi hakati nimetama ka teisi
ametimehi (puusepp, kingsepp)
NAISTE KÄSITÖÖ