Doris Kareva - referaat.
mõjuvaid helilisi astendusi.
Muutus muusikalisuse suunas on teisendanud ka Kareva luule üldist struktuuri. Kui enne oli ta
pigem napp ja vihjav kui pillav ja sõnaohter, siis nüüd on ta - vahest intensiivsema kõlakogemuse
huvides ja suurema veenmisjõu saavutamise nimel? - hakanud kasutama enam retoorilisi kordusi ja
ümberütlemisi. Rohkesti on tekstis tugeva värvinguga, läbivat emotsiooni toetavaid liitsõnu, näiteks
hirmkirg, saatusekelluke, leekkeel, leekveetlev, tõemeel, purpurpulss, purpurkõrgus, armastussurm,
helkpilklev, peegelpuhas jne.
Teisenenud on Kareva luule liigendus. Üksikluuletuste asemele on tulnud pikemad, nummerdatud
tsüklid. Väliselt annab see juurde suursugusust, sisuliselt aga suuremat ei muuda. Kareva kirjutab
endiselt valguse poeesiat, kuid selles on rohkem jumalikku tõeteadmist, omaetteolekut kõrgeimas
mõõtmes.
Tule, tõeline elu - tule
põrmusta; pühitse
meie maailmakogemus oma
kõrgesse selgusse (lk 11).
annaabi.ee 
