Metanaal Metanaal Metanaali keemiline valem on HCHO. Metanaali molaarmass on 30,03 g/cm3. Ta esineb ka trimeeri trioksaanina C3H6O3 ja polümeeri paraformaldehüüdina. Metaan on värvitu gaas. Tema tihedus on 1.38 g/cm3, sulamistemperatuur on 92 °C ja keemistemperatuur on 21 °C. Tema leekpunk on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C. Metanaal Metanaali vesilahus on formaliin. Formaliinis reageerib metanaal veega, moodustades metaandiooli. Esimesena sünteesis metanaali vene keemik Aleksandr Butlerov ja esimesena määras selle kindlaks August Wilhem von Hofmann. Kus metanaal esineb? Kus seda kasutatakse? Metanaal esineb looduslikult keskkonnas, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust
Talveks sobivad õlid, mille hangumistempera- aga meeles pidada, et organismi sattunud plii sealt ei tuur ei ületa--25 °C. lahku ja ajapikku kogunedes põhjustab aastaid hiljem L e e k p u n k t on temperatuur, mille juures õhuga segu- raske haigestumise. nenud õliaurud kokkupuutel lahtise leegiga süttivad. Tankimisel tuleb alati seista tuulepealsel küljel, et väl- Mida kõrgem leekpunkt on, seda parem. Madala leekpunk- tida bensiiniaurude sissehingamist. Suuga ei tohi hoopiski tiga õli põleb silindriseintelt hõlpsasti ara ja suurendab bensiini voolikust välja imeda. Kui etüülitud bensiin satub seega kulumist. Mootoriõlide leekpunkt on 16 0 . . . 200 °C kätele või muudele katmata kehaosadele, tuleb neid kõhe (transmissiooniõlidel 95 ... 180 °C). pesta vee ja seebiga. Riietesse imbunud bensiin kõrvalda- Õlis ei tohi olla mehaanilisi lisandeid (liivateri, tolmu,
annaabi.ee 
