KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME
Eesti kirjakeele grammatika
tunnistab 14 erinvat käänet, seega paljastele jalgadele, paljaste jalgadega, paljast jalga on
kahe sõna paljas ja jalg erinevad sõnavormid, kuid paljajalu kirjutatakse praegu kokku ja
loetakse iseseisvaks sõnaks, adverbiks. Varem kirjutati see lahku ja loeti sõnade paljas ja jalg
instruktiivivormideks. Instruktiivi kui käänet eesti keele grammatikas ei tunnistata, aga seda ei
saa mitte arvestada, sest jäävad veel: lehvivi hõlmu, säravi silmi, leekivi silmi jpt. Kas lehvivi,
säravi ja leekivi on iseseisvad sõnad või sõnade lehvima, särama, leekima vormid? Kirjateksti
analüüsimisel tekib küsimus, kas kõik kokku kirjutatud sõnad on liitsõnad ja kas kõik
liitsõnad on omaette sõnad. Selgelt tuleb välja see probleem ühendverbide puhul.
Kokkuleppeliselt kirjutatakse osa verbivorme adverbidega kokku: ärasaadetud kiri, ärasõitev
rong, allakukkunud kivi, kuid osa aga lahku: ära sõitma, ära saata, alla kukkudes. Kas tuleks