Terase tootmine ja kasutamine
Hapnikkonvertermeetodiga toodetakse rahulikku, poolrahulikku ja keevat terast. Legeerteraste
tootmine konverterites on üldiselt raske, mistõttu selle meetodiga toodetakse põhiliselt süsinik- ja
madallegeerteraseid.
2.2.2 Martäänmeetod
Pürometallurgia regeneratiivleekahju protsess patendeeriti 1864. aastal E. ja P. Martini poolt, kes
rakendasid regenereerimisprintsiipi ahju suunatava põlemisõhu ja küttegaasi eelkuumutamieks. Tänu
eelkuumutamisele õnnestus leekahju sulatuskambris saada kõrge (kuni 1700 °C) temperatuur, mis oli
piisav terase sulatamiseks. Martäänmeetodi puhul kasutatakse lähtematerjalidena, olenevalt
kasutatavast sulatusprotsessist, kas põhiliselt toormalmi või põhiliselt terasmurdu Lisandite
oksüdeerumiseks viiakse martäänmenetluse puhul sulatusahju rauamaaki. Kaasajastatud ahjudes
kasutatakse samuti puhta hapniku sissepuhumist. Sulatuse kestus on 5...12 tundi. Sarnaselt