Luuletajate elulugu ja luuletused(lühidalt)
enesetapuga, sest ta leiti põrandalt verisena, tema kõrval lebas 7,65 mm püstol
Walther ja padrunikest ning vannitoa aknalaual olid hüvastijätukirjad, üks ÜNi
presiidiumi asetäitjale Nigol Andresenile ja teine abikaasale.[4] [3] On oletatud ka
seda, et ta tapeti.[5] [6]
Ta maeti 3. detsembril 1946 Tallinna Metsakalmistule
Öö
Ma hõõgun, leegitsen kui süsi...
Mu keha palavikus näed,
Must pime öö!
Su pikad sõrmed - mustad käed
Mu ümber löö,
Mind võia, süüta ohvrileegiks
Hing kanna jumalate joogiks...
Ei muud kui õnnistust ma Sinult küsi,
Must pime öö!