saab toimuda; 2 Kui oksüdeerija on hapnik, siis tekivad lähteaine koostiselementide oksiidid. 11 · oksüdeerija igapäevases elus on selleks hapnik, mis aitab tuld alal hoida; · eksotermiline keemiline ahelreaktsioon põlevas aines. Põlemisreaktsiooni lõpetamiseks piisab kui elimineerida protsessist üks komponentidest. Sel põhimõttel töötavad ka tulekustutid. Põlemisprotsess kui selline esineb kahel viisil: · leegitsemine; · hõõgumine. Mõlemad põlemislaadid võivad esineda iseseisvalt või ka kombineerituna koos. Põlevate vedelike ja gaaside puhul ilmenb vaid leegitsemine. Samas tahkete materjalide juures, näiteks puit, õled, süsi, esinevad mõlemad põlemislaadid korraga. 2.1.1. Leegitsemine Leegitsemine kujutab endast leegiga põlemist. Leegitsemise puhul toimub tahkete ning vedelate kütuste aurustumine.
2. Kuidas liigitatakse kütuseid? (agregaatolekult, päritolult) a)tahke, vedel, gaasiline b) looduslik, tehislik 3. Mis on kütuste põletamise eesmärk? Mis tingimused peavad olema täidetud, et põlemine toimuks? (tule tetraeeder) Kütuseid, nii tahkeid kui vedelaid, põletatakse energia saamise eesmärgil. Oxygen hapnik, heat kuumus, fuel kütus, chain reaction ahelreaktsioon. 4. Missugusel viisil võib põlemisprotsess toimuda? leegitsemine, hõõgumine, plahvatus 5. Kirjelda põlemissaadusi, kui kütus koosneb süsinikust, vesinikust, lämmastikust, väävlist ja mineraalsooladest. (täielik ja mittetäielik põlemine) Kütuse täielikul põlemisel lagunevad tema molekulid aatomiteks, mis ühinedes hapnikuga moodustavad CO2, H2O. Kui kütus sisaldab veel lisaks C ja H ka väävlit ja lämmastikku siis on põlemisproduktideks SOx ja NOx. Süsivesinikud põlevad õhus, milles on 78 % lämmastikku ja 21% hapnikku