Eesti keskaeg
Modena Guglielmoga. Taani oli pidevalt paavsti juures, et saada tagasi oma Eesti
alad. 1236. aastal Gregorius IX - Ordu ja piiskop Nikolaus pidid loobuma hõivatud
maadest ja ordu pidi tagastama Toompea lahingus langenute vara ning vangide
lunaraha.
Saule lahing- Põhiline sõjatanner paiknes Liivimaa lõunaosas. 1236. aastal saabus
Riiga suur hulk ristisõdijaid. Kohal olid mõõgavenade ordu, Liivimaa põlisrahvad
ning abivägi Pihkvast. Kristlaste vägi läks rüüstama Leedumaad. Tagasiteel 22.
septembril 1236. aastal langes Saules ohvriks zemaitide ja zemgalite rünnakule.
Langes ordumeister Volquin ja 48 orduvenda (50% liikmetest). See sai ärgituseks
saarlaste vastuhakule aastail 1236-1241.
Mõõgavendade ordu liitmine Saksa orduga- Peale Saule lahingut toimusid
läbirääkimised mõõgavendade ordu ja Saksa ordu vahel. 1237. aastal kinnitas paavst
ordude ühendamise ja kuulutati ühinemise välja Marburgis. Edaspidi ordu sai tuntuks
kui Saksa ordu Liivimaa haru.