A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Siin on sulle eküü tülitamise eest. Pea ainult
hästi- meeles, et kui sa sellest, mis sa näed ja kuuled, peaksid sõnakesegi kuskil poetama
(sest olen kindel, et sa vaatad ja kuuled, kuidas me sind ka ei ähvardaks), siis oled sa
kadunud.»
Nende sõnadega viskas ta mulle eküü, mille ma üles korjasin, ja ta võttis minu redeli.
Sulgesin nende järel taravärava ja teesklesin, et lähen majja, tegelikult aga väljusin
kohe tagaukse kaudu ja hiilisin pimeduses leedripuhmani, mille varjust võisin kõike
jälgida, ilma et mind oleks nähtud.
Kolm meest juhtisid tõlla käratult lähemale, tirisid
258
sealt välja väikese paksu lühikese hallipäise mehe, kes oli viletsas tumedas riietuses.
Mees ronis ettevaatlikult redelit mööda üles, vaatas salamahti tuppa, tuli tasakesi alla
tagasi ja sosistas vaikselt: «See on tema.»
Too, kes oli minuga rääkinud, lähenes kohe aiamaja-kese uksele, avas selle
kaasatoodud võtmega, sulges ukse ja kadus