Eesti ajalugu
1297. a. puhkes esimene Vana-Liivimaa
kodusõda. Liivi ordu lõhkus vaimulike maahärrade ühisrinde ja 1304. a. sõlmiti konföderatsioon Riia linna ja
peapiiskopi vastu.
Põhjused, mis seda perioodi nimetatakse lõpetamata sõdade ajajärguks
Eestlaste vastuhakud: Saare- ja Läänemaa vastuhakud toimusid korduvalt ning tulemusena ei julgenud võõrvõimud
müüride vahelt väljuda
Võõrvõimude ja naaberrahvaste tülid: Saule lahing, leedlased ja venelased tegid koostööd ordude vastu, leedulaste
rüüsteretked jõudsid ka eestlaste aladele, 1242. a. Liivi ordu ja Venemaa vaheline lahing Jäälahing, venelased
võitsid, 1240. a. tungis Rootsi venelastele kallale, kust sai Aleksander hüüdnime Nevski
Võõrvõimude omavahelised tülid 1268. a. suur Vene vägi suundus Virumaale, leedulased tulid Eestisse
Linnade arenemine Linnadeks kujunesid kaubateedel olevad keskused. Vallutajad alustasid kindlustamist, kutsuti
annaabi.ee 
