"leedemuldadelt" - 1 õppematerjal

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Leedemullad kaitsevad põhjavett saastamise eest vähe ning on tundlikud tallamisele – seda tuleb arvestada metsamajanduses ning puhkealade koor- muse määramisel. Leetumise vähendamiseks ja bioloogilise aineringe hoogustamiseks tuleks metsades kõrvu männiga kasvatada arukaske jt kuiva kasvukohta taluvaid lehtpuid. Eesti parimad männikud kasvavad leede-liivmuldadel. Turvastunud leet-gleimullad on liigniisked ning metsakõduga turvastunud (10–30 cm), lähevad üle leede- ja gleistunud leedemuldadelt leede-gleimuldadeks ning need omakorda rabamuldadeks. Need mullad on Eesti happelisimad ning kõigi nende profiili iseloomustab nõrgkivi. Nõrgkivi on tekkinud põhjaveest tõusva kapillaarvöötme piirile ning takistab puujuurte sügavamale tungimist. Sealt võib siseneda põhjavette nii leetumisel tekkinud sadenemata metallorgaanilisi ühendeid kui ka õhust või inimtegevusest pärinevaid aineid. Põhjavesi ei ole gleistunud leede-, leede-glei- ja turvastunud leet-gleimuldade alal