Mullateadus
Paepealsel
kihisemine..., rähksel kihisemine...
28.04
VI Leede-gleimullad LG on kestvalt liigniisked, happelise reaktsiooniga metsamullad, mis levivad
kompleksis tüüpiliste leedemuldade ja gleistunud leedemuldadega. Nendel muldadel on
mustikamännikud ja mullaprofiil on tingimata huumusrauailluviaalne. Eristatakse 1)leedegleimullad
LG, valem näiteks O-E-Bhf-G 2)Turvastunud leedegleimullad LG1, turvastunud leedegleimuldade
põhierinevus on selles, et siin on kõdu all kuni 30 cm turbahorisont. Need on kõige happelisemad,
kõige toitainete vaesemad mineraalmullad Eestis. Need on metsamullad ja põlluks ei sobi.
VII Gleimullad G on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil, on kestvalt või pikka aega
liigniisked mullad. Need jagunevad: 1)karbonaatsed gleimullad Gk ja see omakorda a)paepealsed
Gh b)rähksed Gk. Paepealsetel on paas kõrgemal kui 30 cm, valem AT-D, levivad põhja-Eestis ning