Faust
Noorusjõu äratab Faustis hoopis inimliku armastuse sütitav tunne. Arm, oma äledaimad tiivad
anna! Hüüab ta kauni naise kuju peeglis vaadates. Nii astub tragöödiasse armastuse teema,
mille süzeeline adrendus saab alguse Fausti ja Margarete armastuse lüürilises kujutluses ja
viib viimase vapustava hukkumiseni. Esijoones lembeteema inspireeris prantsuse heliloojat
samanimelist ooperit looma.
Margarete on traagilisemaid naiskujusid maailmakirjanduses. Faust kohtab nägusat leebivat
neidu, kelle eluvaated on kujundanud usklik, kasin ja töönõudlik kodu. Selles elupiiratuses
üllatab Faust teda oma vaimsuse ja välismaailma säraga. Tärganud armastusega liitub usaldus
ja malbus. Ses puhtas loomuses pole ei kõhklust, isemeelsust ega kurja oletust.
Hingepuhtus, mis Fausti kõidab, saab hukutaaks Margaretele endale. Tema seesmine elu on
liialt tunnete ainuvõimuses, mõistuse ja tahte toeta.
Fausti I osa lõpeb raskete ja traagiliste meeleolude lainetuses
annaabi.ee 
