Põlevkivi, kirde-eesti
kompenseeriva tegevusega: istutada puid, asendada ametiautod
jalgratastega, rajada tuule-või päikesejõujaam või näiteks liituda
märgatavalt jätkusuutlikuma ettevõttega. Kui see ei õnnestu,
likvideeritaks ettevõte ökoloogilise pankroti kaudu ning järelejäävaid
varasid müües soositaks neid kreeditore, kelle tegevus on suunatud
keskkonnahoiule.
Kas asjad arenevad just sellisel moel, pole teada. Ometi on selge, et
olulised muutused senistesse leebetesse tehis-ja looduskeskkonna
koosolemist reguleerivatesse ühiskondlikesse kokkulepetesse tulevad.
Samuti on selge, et põlevkivi senisele kasutamsele jätavad oletuslikud
tulevikureeglid vähe võimalusi.
VÄLTIGEM ARENGULÕKSU!
Me ei tea, millise majandusliku tähenduse omandavad fossiilsed
mineraalid tulevikus. Vähemalt osa neist võivad anda uute tehnoloogiate
rakendudes praegusest hoopis suuremat kasu ning juba seetõttu