Eesti kultuuri ajalugu
Kirjastused korraldati ümber. Looming sai oma tegevust jätkata. Kirjanduse jaoks muutus nagu kunstiski ainukeseks õigeks
kujutusviisiks ideoloogiline realism. Kirjandus pidi vastanduma selgelt kodanlikule ja läänelikule kirjandusele, mis sellega kokku ei
sobinud. Alguses oli kirjanduses surve veel tagasihoidlik. 1941. aasta oli kirjanduses väga vaene, mil eriti midagi uut ei ilmunud.
Juhan Smuul, Johannes Vares Barbarus, Johannes Semper suhtusid uude ideoloogiasse soosivalt. Hans Leeberecht ,,Valgus
Koordis" ideoloogia seisukorralt väga õige. Marie Under ,,Mureliku suuga". Valitsev oli psühholoogiliselt realistlik. Okupatsiooni
eest põgenesid paljud kirjanikud ära läände. See lõi Eesti kirjandusse suure augu, mille täitmine võttis mõnda aega (nt Maria Under).
Ideoloogiline kirjutamine muutus 40-date teisel poolel suuremaks. Kontrolliti, kas looming vastab sotsrealismile, mitte vastavad
teosed ja kirjanikud tembeldati natsionalistideks (nt Friedebert Tuglas).