V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Millal siis ka meie rektorit näha saab? Sada
Pariisi naela rahatrahvi kuninga heaks! Küll aga põrutab see Barbedienne otsekui kurat!
Muide, seda ta ongi! Muutugu ma oma diakonist vennaks, kui nihuke kohtuotsus keelab
mind män* gimast, mängimast päeval, mängimast öösel, elamast mängides, suremast
mängides, ja kui viimane särk seljast on läinud, maha mängimast oma hingegi! Sa püha
Neitsi, kui palju tüdrukuid! Oo, mu tallekesed, kõik reas üksteise järel! Ambroise Lecuyere!
Isabeau-la-Paynette! Berarde Gironin! Mis sa ütled, muudkui rahatrahv! Kes käskis teil
kullatud vöid kanda! Küllap nüüd selle eest saate! Kümme Pariisi sol'i, edvikud! See vana
kohtu-tõbras seal ei kuule ega mõista mõhkugi! Va mühakas Florian! Vana tohman
Barbedienne! Muudkui laiutab laua taga, närib kaebajaid, närib protsessi, närib ja matsutab,
õgib ja vitsutab ennast täis. Rahatrahvid, peremehetuks jäänud varandused, maksud,